Sihtkohainfo

Rumeenia regioonid

  • Transilvaania - Rumeenia tuntuim regioon, kus on tugevad Ungari (Szekely) ja Saksimaa mõjutused. Transilvaania on keskaegsete linnade ja losside, paksude metsade, lumiste mäetippude, kuid ka elavaloomuliste linnade maa.  
  • Banat on Rumeenia kõige läänepoolsem ja majanduslikult kõige arenenum provints. Piirkond paistab silma kaunite barokklinnade ja traditsiooniliste saksa külade poolest. Banati idaosas on kõrged metsaga kaetud mäed.
  • Oltenia paikneb maa edelaosas ning on rikas kloostrite, koobaste ja sanatooriumide poolest põhjas ja kõrbeliste aladega lõunas.
  • Mägine Bukoviina asub kirdes ning on tuntud maailmapärandi hulka arvatud kloostrite poolest, mis on erilised tänu nende välisseintele maalitud freskodele. Piiblistseene kujutavad freskod pidi külaelanikele jumalasõna õpetama.
  • Maramureș on riigi põhjapoolseim regioon, mis on tuntud tänu kaunile mägisele maastikule ja puukirikutele.
  • Crișana jääb Ungari piiri äärde, Apuseni mägede lääneossa.
  • Dobruja provints on segu Kreeka ja Rooma aegsetest linnavaremetest, tänapäevastest turismikuurortidest ning rikkumata loodusega Doonau jõe deltast. Dobruja on etniliselt Rumeenia kõige kirjum piirkond, kus elab mitmeid vähemusrahvaid. 
  • Moldavia on kindlasti üks Rumeenia silmapaistvamaid piirkondi, kus leidub nii ajaloolisi linnu, keskaegseid kindlusi ja kirikuid.
  • Muntenia on tuntud ka Valahhia nime all. Siin paikneb riigi pealinn - Bukarest. Samuti on siin kunagiste Valahhia printside nagu näiteks Vlad III Dracula residentsid ning Prahova Valley suusakuurordid.


Pealinn Bukarest

Prantsuse arhitektide poolt 20.sajandi alguses projekteeritud Bukarestis on isegi oma Triumfikaar. Kunagi väikeseks Pariisiks kutsutud Bukarest on tänapäeva Rumeenia suurim linn ning tõeline metropol. Bukarestis on tunda Pariisi boheemlaslikku hõngu ning ajaloolised hooned vahelduvad 21.sajandi modernsete terasest ja klaasist kõrghoonetega, sekka ka kommunismiajastu jäänukeid. Bukarestis leidub põnevaid muuseume, armsaid kirikuid ja kloostreid, suurepäraseid hotelle, restorane, pubisid ja klubisid. Bukaresti vanalinnast leiame ühe Ida-Euroopa suurima õllekeldri. Gooti stiilis hoones pakutakse õllevorsti, majaõlut, elavat muusikat ning rahvatantsuetendusi. 20. sajandil tervelt viie aasta vältel ehitatud Bukaresti parlamendihoone on Pentagoni järel suuruselt teine administratiivhoone maailmas, mis ehitati diktaator Nicolae Ceauseccu residentsiks. Bukaresti äärelinnas asub 18. sajandi alguses ehitatud Mogosoaia palee, mis esindab Brancoveanu arhitektuuristiili ehk traditsioonilist Rumeenia stiili, mis on nime saanud Rumeenia valitseja Constantin Brancovenau järgi.

Eriti Victoria avenüül, kuid ka mujal üle kogu linna leiame Belle Epoque ehk nn ilusaja stiilis toretsevaid hooneid. Victoria tänava elegantses Cantacuzino palees asub tänapäeval George Enescu muuseum. Siin on ka brändikaupade poed. 16.sajandi keskpaigas ehitatud Mircea Ciobanu on Bukaresti vanim kirik. Külastamist väärt on ka Princely kirik ning rikkalikult kaunistatud Stavropoleose kirik.

Pealinn Bukarest on majade vahele peidetud parkide ja omapäraste kohvikute linn. Bukarest püüab pilku oma kirikutega, kuid hingab läbi parkide. Samanimelise loodusliku järve kaldal paiknev Hersasrtau on linna suurim park, kus kaks korda aastas toimub käsitöömess. Siit leiame Euroopa suurimate vabaõhumuuseumite hulka kuuluva külamuuseumi ning Rumeenia talurahvamuuseumi, mis pälvis 1996. a Euroopa Aasta Muuseumi tiitli. Linna südames paikneb Cismigiu - vanim avalik park, mille tehisjärvel talvel uisutada armastatakse. Carol I park asub mäekünkal, mis kunagi oli kaetud viinapuudega.


Teised linnad

  • Cluji-Napoca: Keskaegne Transilvaania pealinn on tänapäeval vilgas ülikoolilinn, mis 2015. a oli Euroopa Noortepealinnaks. Gooti ja barokkfassadidega majades tegutsevad üliõpilasbaarid ja klubid. Cluji-Napocat kutsutakse tänu arvukatele IT firmadele ka Euroopa Silicon Valleyks. Mõnusa atmosfääriga linnas toimub palju kultuuriüritusi ning siin leidub hulgaliselt häid restorane.
  • 2007. a Euroopa kultuuripealinn Sibiu on rumeenia, saksi ja ungari mõjutustega Transilvaania linn, mis hõlmab erinevaid arhitektuuristiile. Sibiu vanalinn on kitsaste tänavate, keskaegsete väljakute, kirikute ja sildade labürint. Kaunist maastikust ümbritsetud linnas leidub hubaseid restorane. Sibius on Rumeenia linnadest enim välisinvesteeringuid.
  • Timišoara: 2021. a saab sellest Rumeenia ülikoolilinnast Euroopa kultuuripealinn. Banati provintisis paiknev Timišoara on Rumeenia tähtsaim värav läände. Ka selles linnas on palju välisinvesteeringuid. Linna tähtus seisneb tema võtmerollis 1989. a kommunistliku režiimi kukutamisel. Timišoaras leidub põnevat arhitektuuri, kirikuid, parke, kontserte ja teatrietendusi, kunstigaleriisid, muuseume, restorane, baare ja klubisid.
  • Brašov: Kolmest küljest mägedega ümbritsetud šarmantne keskaegne Transilvaania linn, mida sakslased kutsusid Kronstadiks ehk Kroonlinnaks. Linna asutas muistsetele Daakia aladele 13.sajandi alguses Teutooni ordu. Silmapaistva arhitektuuriga linn hõlmab endas gooti, baroki ning renessansi stiilis hooneid. Vanalinnas võib näha hulgaliselt sakside pärandit.
  • Iaši: Moldova provintsi tähtsaim linn paikneb seitsmel mäetkünkal. Linn on kuulus laiade bulevardide ning rikka kultuurielu poolest. Samuti on siin muljetavaldav arv kirikuid, kloostreid ja muuseume.
  • Constanta: Rumeenia Musta mere sadam


Lossid, kirikud ja kloostrid

Transilvaania piirkond on meile andnud Dracula ning mäetippudele pikitud lossid. Kõhedust tekitav Brani loss, 14st sajandist pärit Corvini loss või kuningas Carol Esimese luksuslikult volüümikas 19.sajandist pärit Peleşi loss - Rumeenia kõige külluslikum uusrenessansi stiilis arhitektuuriline mesitriteos. Siin asus 19. sajandi lõpus- 20.sajandi alguses Rumeenia Kuningakoda.

Transilvaania saksi küladest leiame poole sajandi vanused kindluskirikud. Saksid vallutasid 9 sajandit tagasi kogu Transilvaania ala ning asutasid siia rikkaid kindlus-linnu.
Samanimelises külas paiknev Voroneti klooster kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. 15.sajandil ehitatud klooster on kuulus eelkõige oma suurejooneliste freskode poolest ning seda tuntakse ka Ida Sixtuse kabeli nime all.

Sighişoara kindlus on kaunis ja hästisäilinud keskaegne tsitadell Transilvaania südames, kus on sündinud kurikuulsa Draculana kuulsaks saanud julm Valahhia vürst valitseja Vlad III Dracula.
Corvini või Hunedoara loss on üks Rumeenia olulisimaid gooti-renessansi stiilis ehitisi.
Hilisgooti stiilis renessansi elementidega Biertani kindluskirik pärineb 15.-16. sajandist.
UNESCO maailmapärandi hulka arvatud kaunis Barsana puukirik on ehitatud 18.sajandi algusest ning paikneb ajaloolises Maramureši regioonis.
Alba Carolina ehk valge kindlus rajati 18. sajandi alguses keskaegsesse Alba-Iuli linna.


Loodus

Rumeenia loodusrikkuste hulka kuuluvad mäekurud, liustikujärved, kosed ja koopad. Karpaatide mäeahelik kulgeb laia kaarena läbi kogu riigi. Kaljusematel aladel on inimasustust vähem. Kõrgeim tipp on 2544 m üle merepinna ulatuv Moldovenau. Talvisel ajal on Transilvaania ja Moldova kaljused mäetipud lumega kaetud. Loomadest elavad siinsetes metsades põdrad, hirved ja karud. Rumeenias on Euroopa suurim pruunkarude populatsioon ning 400 erinevat imetajaliiki, muuhulgas karpaatia mägikits.

Rumeenias voolab Doonau - Euroopa pikkuselt teine jõgi, mis on riigi lõunaosas looduslikuks piiriks Bulgaariaga. UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Doonau jõe delta hõlmab enda alla üle 5050 km2 suuruse maa-ala- sood, kanalid, kõrkjasaared, järved. Doonau delta on bioloogilise mitmekesisuse poolest maailmas kolmandal kohal. Siin leidub ühtekokku üle 7000 taime- ja loomaliigi, rabades on maailma suurimad roostikud.

Rumeenia on mineraal- ja termaalallikate rohkuselt maailmas kolmandal kohal.

 


Kliima

Rumeenias on 4 aastaaega. Suvi on soe, sügis jahe ja kuiv, talv külm, lumine ja udune. Sademeid on aastaringselt siiski suhteliselt vähe. Mägedes, lauskmaadel ja rannikualadel on kliima suhteliselt erinev. Lääne-Rumeenia on niiskem kui maa idaosa, kuid kuivem kui mägised piirkonnad.

Valahhia lauskmaa on valla nii rannikult tulevatele ookeani- kui põhjast puhuvatele polaartuultele. Vihma siin aga eriti ei saja, sest kõrged mäed peavad sademed kinni. Kui aga sajab, siis paisub vihm tihti tuulte tõttu tormiks. Seda juhtub enamasti kevadel ja suve alguses.

Musta mere rannikul on tänu mere lähedusele mõõdukas kliima. Riigi põhjarannikul paiknevas Constantas ning seda ümbritsevates kuurortides on meeldivad, soojad suved. Juulis-augustis on tavaliselt u 26 kraadi sooja, jaanuaris aga vaid u 3-4 plusskraadi. Rumeenia lääneosas on temperatuuride vahe märksa suurem. Ka Pealinn Bukarestis on temperatuurikõikumised suuremad. Suvel on keskmine temperatuur 29 kraadi, kuid tõuseb tihti ka 35 kraadi ning vahel ka üle 40. Bukarestis on ka päevane ja öine temperatuur väga erinevad.

Kesk-Rumeenia mägistel aladel on sademete hulk päris suur. Mäetipud on talvel enamasti lumega kaetud. Rumeenia suusakuurordid - Poina Brasov, Sinaia ja Stana de Vale on avatud kogu talve.


Rahvakultuur

Rumeenias on sajandeid domineerinud talupojakultuur. Mägise maastiku ja halbade teeolude tõttu tekkisid sajad isemajandavad külad, kus olid au sees leivaküpsetamine, savisemete valmistamine, nahaparkimine ning kudumine. Sellepärast on siinsed rahvakunstimuuseumid kindasti külastamist väärt. Tähelepanuväärne paik on hobuvankrite ning puukirikutega Maramureşi piirkond, mille külad ja linnad oleks nagu just praegu keskajast välja astunud.

Ajavahe

Rumeenias on sama aeg, mis Eestis

Elanike arv

u 22 miljonit

Rumeenia on rahvaarvult Euroopa riikide hulgas 9ndal kohal.

Hinnad

Musta mere kuurortides on hinnatase sama mis Eestis. Riigi teistes paikades on hinnad odavamad.

Keel

rumeenia

Pindala

237 500 km²

Pealinn

Bukarest, u 2 miljonit elanikku

Religioon

U 80% õigeusklikud ning u 10% roomakatolikud

 

Riigikord

vabariik

Riigipühad

 
01.01-02.01
Uus aasta
Aprill-mai
Lihavõtted
01.05
Tööpüha
01.12
Rahvuspäev
25.12-26.12 Jõulud

 

Valuuta

Rumeenia uus leu (RON).

Rahvastik

84% rumeenlased, 6,1% ungarlased, 3,1% mustlased, 02% sakslased, 0,2% ukrainlased.